Real Motivation

To get strong..It is  hard:)
To be strong..I think it is at least 100 times harder.
Nii trennis kui  elus..see tunne..seesama tunne kui lihtsalt enam ei jõua. See ei ole see esimene "ah, ma ei jõua"..see ongi reaalselt see viimane piir, punkt, liiga kaua on "piiraja punases" olnud, kõik, mootor on kokku jooksnud. Ehk ilmselt jooksekski kui oleks selleks võimalus.

Kuid no kuidas sa istud oma purunenud mootoriga kui teised seda isegi ei märka, neil on ju endal palju rääkida :)

Ei..Jah loomulikult võib mootor kokku joosta..kus on tahe, seal on ka võimalus..me suudame alati enda mootori uuesti kokku saada, uuel mootoril on sellel uhiuued jupid..Sinu uued kogemused, mis muudavad selle kordades võimsamaks ning tugevamaks! 
Lagunevad ainult jupid, mis on vananenud..ära karda lahinguid, sest kaob vaid see, mis ei oma tähtsust!

Jah, selle "punase" piiri ületamine on raske, hetk ennem valguse silmapiiril silmamist tundub, et kõik on läbi..kuid ei,  There just is no such optin!!

Isegi kui sooviks kurta, et pükste taskus on liiva, mis kõndimise ajal teinekord üsna tugevasti hõõruma hakkab..isegi kui tundub, et olen liiga väike, et tuulega võidelda..lume paksus ületab selgelt minu kasvu..Tekib küsimus, kes siis see tugev on..vaatan vasakule..vaatan paremale..teen enda ümber 360 kraadise pöörde..ronin isegi redeli otsa ja näen kaugele horisondile..ei midagi..Ei ole mitte kedagi sellist, 

We gain strength, and courage, and confidence by each experience in which we really stop to look fear in the face... we must do that which we think we cannot.

Eleanor Roosevelt

See hetk, murdumispunkt...The end of your comfort zone. Tsoon, milles veedetud aega kõik mäletavad, see tekitab emotsiooni, kuid samas on see seisund, mida inimesed vältida püüavad. Isegi trennis ei jõuta sellesse tsooni..välja minnes käiakse tihti samades kohtades..isegi poes osteldakse kaupasid, mis on "proovitud ja turvalised"..Isegi sellist "Safe" comfort zone´st väljaminekuid peljatakse.

Kuhu on jäänud kohtingud, enne mida inimesed emotsioonidetulvast laviini alla jäävad. Elamine ja suhtlemine viimasel piiril..sellel piiril, kus elu hakkab.

Ennast ei tohi tagasi hoida..hoida ennast tagasi, et inimesed, kes ei pinguta ennast sinu ümbr halvasti ei tunneks. Sul ei ole põhjust ennast "madaldada", Hoia selg sirgu ja ole uhke iga enda unistuste eest võideldud lahingu eest, hoolimata tulemusest. Ole enda üle uhke!!

Olege tugevad, unistage suurelt ja püstitage konstantselt oma elus uusi eesmärke. Kindlasti on võimalik hästi ajastatud ja strateegilselt planeeritud lahinguga võita mitu võitu, lahingute tulemus ei ole primaarne, primaarne on Sinu liikumine, sära Sinu silmis..Ja seda on võimalik saavutada ainult tehes seda, mida hing ihaldab:D
"Ma käin trennis, et teistele tõestada..".."Õpin, et neile tõestada..."...You are better than that!!...Sa suudad rohkem. suudad vaadata sügavamale 

Jah, see on raske, Kuid see teebki Sinust tugeva, "If it would be easy, everybody would do it"

Vaata maailma läbi enda pilgu ning Sa ei eksi ka kõige keerulisemas teederägastikuks, kõige paksemas metsas....kõige tihedamalt asustatud supermarketis..:D

Sina oledki tugev, Sina oled teistele toeks kui nad seda vajama peaksid, Sinuga ei ole võimalk manipuleerida, Sina manipuleerid teistega:D....You and you..that is only on You!!!!

Fire

That Fire Which Never Burns Out,

Which Yet Burns Low, 

Which Flickers Out.

Yet There Remains Always Beneath The Ashes Embers,

Which Smoulder And Wait,

For One To Bring Dry Twigs And Wood.

Red-Hot Embers, 

Dreaming Of Becoming,

A Fizzling Crackling Fire Once More. 

And Such Is The Fire Burning Within Ourselves.

Leidsin selle luuletuse ühe punkarist kursakaaslase pusa pealt. Kõigil meil on elu alustades "sisemine tuli". Sisemine tunne, võimas emotsioon, mida võib nimetada ka meie olemuseks. Võrdleksin seda mõnes kontekstis isegi maa gravitatsiooniga, meie planeedi kinesteetiline rotatsioonienergia on üheks gravitatsiooni komponendiks. 

Jah, mida rohkem energiat kulutame, seda rohkem meil seda on!

See sisemine tuli, that fire what is inside You..See konstantne ja allumatu tunne elada, kulutada kogu ümber valitsevat energiat. Ometi näen ma päevast päeva inimesi vaevlemas lokaalsete primitiivsete mikroprobleemide käes, ulpimas omaenda emotsioonidetulvas mõistmata, miks ja kuidas vastavad situatsioonid ei ole lahenenud nendele "soodsas suunas". 

Albert Einstein on öelnud: "Hullumeelsus — see on korrata ühte ja sama asja ootuses saada erinevaid tulemusi."

Lisaksin siia, et hullumeelne on oodata enda jaoks positiivseid tulemusi kui konkreetset otsust langetades on kasutatud kellegi teise südamesoove/tahtmiseid, lähtudes kellegi teise motiividest. 

That inner fire, mitte keegi ei saa meile viga teha kui me selleks ise luba ei anna. Inimesed, kes otsustavad vastavalt enda suunale, vastavalt enda, mitte sobivate "tuulte" liikumisele. 

Ometi leiavad inimesed ükstest, kas armastajatena, sõprade vms. Nad toetuvad oma äärmiselt haprast klaasist meisterdatud emotsionaalsed kaardimajakesed üksteise vastu. Jah, loomulikult kukuvad nende kaardimajakesed korduvalt kilinal-kolinal üksteise järel kokku..kuid ometigi kraabivad nad üksteisele toetudes riismed kokku ning elavad edasi. Rääkides küll südantmurdvaid lugusid ning mainides pidevalt mulle siiani suhteliselt raskesti mõistetavaks jäänud "närvid on läbi".

Ma olen õppinud elama selles maailmas, oskan kameelioni kombel nendega samastuda. Oskan muretseda ja pabistada kui piimapakk läheb ümber, olen õppinud, et tuleb murelikku nägu teha kui keegi meeleheitlikult paanitseb, et ta jäi bussist maha, hommikuks oli kohvi otsa saanud ja terve päev nüüd mustades toonides. 

Ometi ei suuda ma kunagi olla päriselt selline, päris lõpuni ei suuda ma kunagi 100% sulanduda. Vahel soovin, et leiduks inimesi, kes seda märkaksid, leiduks üks inimene, kes näeks kõigist minu maskidest läbi, kellele minu seatud müürid on kasutud.

Kuid inimesed, kellele olen ma näidanud isegi müüridest läbipääse..ise haaranud ohjad ning visanud oma maskid nurka, relvad kõrvale asetanud..ei leia seda õiget kohta üles.

Ma olen tean, et miski ei tule elus niisama, ma tean, et kõige eest tuleb vaeva näha ning tööd teha. Mulle täitsa meeldib see. See tunne kui planeerin, see tunne kui on raske..ning pärast tulemuse nautimine..:)

Kuid see sektor ei toimi nii..ma olen küll suutnud kvantiteedi ajada tohutuks, suuremaks kui mitmel teisel kokku..kuid praktilises kontekstis on reaalne tulemus nullilähedane.

I have said it before and I´ll say that again. Seda tuld ei kustuta tugev tuul, see annab sellele uut jõudu, vesi ei suuda seda kustutada, see vesi susiseb ja aurab ära. 

That fire stands. That fire is huge, it has got no big flames, it does not make loud noise..but it has got the biggest temperature You have ever seen, if You get to close You´ll just melt on that extreme heat.

The Brain

Olen alati mõelnud, et aju üks kõige suuremaid relvasid.
Aju on lihtsalt öeldes pehme käsnjas koemass kõva kooriku sees. Lugesin hiljuti uuringuid, mille lõppresultaadiks oli sõnum, et eriti inimese varajases eas kogetud stress ja pinge võivad muuta aju keemilist toimimist.
Teatavasti on erinevatel inimestel(psühhopaadid + muud vaimselt ebastabiilsed inimesed) nö tavainimesest erineva ajuehitusega. Sellest iseenesest järelduks, et meie mõistus kohaneb ka füüsiliselt ümbritseva keskkonnaga..või on tegemist pigem armkudemega, mis varasemat olukorda taastada püüab?
"Mõtlen, järelikult olen olemas" - Descartes.
Vaatasin täna ühte teadussaadet, milles räägiti parasiidist, kes poeb kalade organismi, alustab seal uut elu just täpselt organismi ajus. Alguses kala käitumine ei muutu ja ta elab ning talitab edasi täpselt nagu üks korralik kala ikka. Kuid hiljem muutub kala närviliseks ja käitub ebatavaliselt(liigub tihti veepinnale, mis teeb ta röövlindudele kergeks saagiks). Saates mainiti, et see parasiit reguleerib suurel määral kalade arvukust.

Ma olen hetkel siin, see reaalne ja endale teadvustatud mina. Kui inimese aju nö "koostis" muutub..kas st, et tema "mina" muutub samuti protsessi käigus või lakkab see täielikult olemast, asendudes millegi hoopis teistsugusega..?   Kas on võimalik, et me lihtsalt kaome siis ära?..Lihtsalt sellepärast lakata olemas, et minu neutronid enam Minu enda infot ei edasta..
Ma siiski, et inimese mentaalse seisundi ründamine, ilma inimese nõusolekuta on sarnane püüdmisega inimpeaga betoonseina purustada. Siinkohal kehtib ikkagi lause " Mitte keegi ei saa Sind rünnata, ilma Sinu käest luba saamata".
What I Feel, How I feel
Nagu eelnevast videost näha on kõik inimesed enda suhtes ikkagi üsna pessimistlikud ning tagasihoidlikud. Jah, tänaval liikudes on kuulda lärmi, kinos viibides on kuulda naerukilkeid, klubide kontekstis on kohalikke biitsepsikangelasi kutsutud isegi alfaisasteks:)
Ma näen inimesi, millised nad on just ilma "maskideta"..Ma näen, millised olete just Teie ise. Olgegi lihtsalt Teie ise, rahu ja õnn tuleb teatavasti Teie endi seest. Sellisel juhul säilitate oma ilusa naeratuse igas olukorras.
I´m no angel, I do not see colors as you. I do not cry when you do not like me. You will not even notice me..I´m can try to help you to get back up after you have fallen, I would like that.
But I can not sit when you are hurting somebody else. I will not sit in the corner when you have messed up and triyng to blame others. You use your emotions of disappointment to blind yourself and lose sense. I do not see you as a victim, victim is a person who is unable to defend themself on whats going..

Ma summutan sinu tekitatud müra, sa tunned ennast maailma väikseima ja võimetuma olendina. Ma võtan sinult sinu emotsionaalse jõu..ma võtan sinult kasvõi kõik. I can not be manipulated, quilt is not the same feeling to me..That helpless feeling that you know that situation can get bad but you have no controll what happens next..I hated that.
Do not worry my little friend, I´ll do anything to save You from it. 
I´ll flush enyone who hurts You, I´ll wipe the floor with them..You my dear friend..You just be happy and cheerful as You are. Play safely and develop Yourself. Feel the love I´ll never feel..feel that and be the best as You can be. You never have to be afraid of the dark..
 Let me worry about things You never should.
Born to live forever

"Most people raise up, build a family and die" - See on tsitaat ühest videost. Minu soovitus nagu olen ka enda varasemates statementides välja toonud: Liikuge-rünnake ja nautige seda kõike, mida elul Teile pakkuda on. Mis sellest, et väljas sajab vihma ja et Te olete väsinud:D..unustage see ja tehke midagi. Püstitage eesmärke ja seejärel rünnake neid ning täitke nad võimsalt ning jõuliselt.
Kõik takistused on ületatavad ja nagu postituse alguses mainisin..Our Brain is our biggest weapon!!
Tohutu motivatsiooni annab Teile suuna, aju annab Teile lahenduse takistuste ületamisel (nt palju dünamiiti panna Teie ees seisvale takistusele, et see hambaorkideks lasta."

Elu -Pigistage sellest kõik välja, ega ise suurt midagi sealt ei tilgu:D..

Paat põleb ja sõidab kuristiku poole..kas kapten hülgab laeva?

Where am I at the moment..that feels like..Pean selles olukorras korraks põlvele laskuma, langetama mõtlikult pea..ning ennast koguma
Tahan täna oma mõtteid siia kirja panna, lokaliseerida ning aru saada, kus ma hetkel seisan. Tänane postitus ei ole rõõmsates värvides, seega soovitan kõigil lugeda selle minu teksti asemel siin otsida endale parem mingisugune anekdoot :)
Kõigepealt peaksin ehk sügavalt ohkama..täna olen ma seisus, et kõik see hakkab vaikselt käest libisema. Motiivid on õilsad, tegutsemine..ma olen igati olnud mina ise. Olen püüdnud olla keegi teine..mitmest nurgast ja mitmete erinevate inimestega..olen püüdnud ka olla mina ise erinevate nurkade alt ning samuti väga mitmete erinevate inimestega. Ka selline sisetunne..olen mõistusega püüdnud seda ohjata, et mitte teha kellelegi haiget..kedagi haavata..olen selle löögi pigem enda peale võtnud.

Siiski seisan ma täna selle tuleviku ees, kus seis selles sektoris paistab hetkel ikka päris tume. Tume, kuna kogu senine on kivi-kivi haaval kokku hakanud varisema..and there is nothing to do with all my motivation..all my power..ma olen kui reisja selles paadis, mis on leidnud jões kiire vooluga osa. Ja kuhu see paat mind viib..hetkel hirmuäratava kiirusega kuristiku poole..kuristik, mis võtab minult minu paadi ning kõik selle sees olevad väärtused.
Ma ei saa alla anda, ma ei ole sellist tüüpi. Seega hetkel reisijaks olemine..see ei meeldi mulle kohe üldse. Kuid ma ei oska seda kuidagi peatada. Ühest küljest mõtlen, et:"ah, las minna"..teisest küljest..kui kogu see kupatus tõesti kärestikus puruneb..siis jääb mulle..midagi..
Samas öeldakse, et to own something..you have to let go of the old things. Kuid ma..tahtsin öelda, et ma ei julge seda teha. Samas hüppas mulle just hetkel pähe, et mis mul karta?
Kas ma saaksin üldse midagi veel kaotada..kuidas kaotada kui minu ümber ongi reaalselt ainult linnuparv, kes liigutades koge korraga õhku tõuseb ja eemale lendab..
Jah, tunnistan, et see on üsna raske löök mulle. Raske on, kuid samas tunnistan endale, et paremini mina ei suutnud, ma andsin endast parima. Aga no kurja küll..

If you really want something, you have to be willing to take the hits. Take the hits and keep on moving!!
Mulle ei loe kas väljas sajab vihma, mis teeb kõik mu riided läbimärjaks, rahe, mis peksab minu keha kui püüan edasi liikuda..Mind ei peata liivane pinnas, mis liikumise raskeks teeb!!
Jah, mul ei ole seda toetajat, toetajat, kes ohu tekkides mind soojalt embab ning kõrva sosistab:" don´t be afraid".
I´ll move on. I have to move on. Mul jah tõesti ei ole seda, võin uhkusega öelda, et olen endast seni kõik andnud..kuid hetkel seisan ma siin ja ümberringi varjub tühjus ja ulub jäine tuul...
Mul ei ole seda luksust, ma ei maga öösel vahetustega..ma ei puhka kui teised puhkavad..ma pean ise hoidma enda lõkke põlemas. MINA olen see, kes ainuisikuliselt vastutab selle lõkke põlema jäämise eest. Jah, ma pean vahel söögist loobuma, et lõkkepuid juurde tuua..Jah, ma istun selle lõkke ääres üksi..ükskõik kui palju ma sinna materjali toon..Ma olen seal soojas..kuid siiski ei suuda ka kõige suurem ja heledam leek minu seljatagust valgustada..
Ainuke hetk kui tunnen ennast vabana on trenn..tunnen ennast tugevalt ja intensiivselt treenides. I feel like..I feel like there is..there is the light..like am..like I am in warmth..sellel hetkel ma tunnen ennast hästi.
Ma annan ennast trennides alati kõik, sellel hetkel ma unustan kõik muu...sellel hetkel unustan ma eetika, unustan sotsiaalsed nõudmised, mis meile igapäevaselt esitatakse, unustan need tühjad inimesed, kes meie ümber on..Ma tunnen seda võimu ja jõudu endast..sellega ma ründan igat harjutust..pigistan sellest välja viimase! I´ll train like there is no tomorrow
The best decision I have ever made!!! 
I´ll always fight..that is what I do..this is what has always helped my through..helped me to keep on moving!
Ma saan edasi tegutseda kaotustest hoolimata..ja loota, et ühel päeval tunnen ma seda sooja valgust!!

Tõeline Tugevus

"You Never Know How Strong You Are... until Being Strong Is the Only Choice You Have."

Isegi abieluvandes on sees fraas:" nii heas kui halvas". Ometi ei mõista paljud inimesed just selle viimase poole tõelist sisu.
Nagu olen ka oma eelnevates kirjutistes maininud on Usaldus ja Ingl. keeles Loyalty(truudus) üks peamiseid väärtused, mida hindan. Just need lüüakse vankuma kui olukord läheb inimeste mugavustsoonist välja.
Mulle meeldib üks teine inglise keelne tsitaat. "Life Begins At The End Of Your Comfort Zone". Selle sisu on eesti keeles siis, et elu hakkab seal, kus lõppeb meie mugavustsoon.

Kui keegi on Teie kõrval just siis kui päike enam ei paista..just siis kui kõik "sõbrad" ja teised on ammu vihma eest varju läinud..Kuid see inimene, kes seisab Teie kõrval..ise vihmast läbimärg ning endiselt Teie poole laia naeratusega vaatab!!!:)
Hinnake just seda omadust..mitte kuldsõrmust, mis päikselise ilmaga kellegi tuttava sõrmes helgib.

Olin ajateenistuses, siis ei meeldinud mulle see. Pigem magamatus, teadmatus kaua veel mingi asi kestab ja selline hetkel tunduva "jura" ja "jaburusena". Ajateenistuse alguses ma seda ei mõelnud, kuid mingi aeg mõistsin kõigepealt esimese lause sisu. Saavutasin seda nö tsooni rasketes rännakutes..külmades ja jäistes oludes jne..Kuidas seda tsooni või seisundit kirjeldaksin..Karm, Jõud..Teadmine, et ainult tugevus hoiab mind elus..hoiab mind endana.
Mingi aeg hiljem hakkasin mõistma enda jaoks hoopis uskumatut tsitaati..selleks on see teine inglise keelne tsitaat. Mulle hakkas tegelikult meeldima! See tunne, et Sa enam tõesti ei jõua..nägemine enda kõrval inimesi murdumas..See kõik annab mulle uut jõudu ja energiat.
Mis mõttes see sündmus murrab mind???
Hahaaa, nalja teete w, see on ju lebo ots:)
Andke veel, kas see ongi kõik!!?
Tulgu, mis tuleb, mina panen minestamiseni välja!

Need on vaid vähesed näited, mida olen ise kasutanud just nendes kõige raskemates olukordades.
Kuid need mured..eelkõige pean silmas neid nö I maailma muresid..kus inimesed kirjutavad kirju, miks on saiadel liiga suured kontsud..kui vihma saba, siis ei saa ometi välja minna jne..no mida:d..ma ei tunne selles konketstis emotsioone..
Ärge põgenege elu eest, need on võimalused, mis panevad meid elusana tundma ning on iga hetke väärt. Just need tekitavad neid kõige väärtuslikumaid mälestusi
Ma olen seda tüüpi, et vajangi selliseid üritusi, ma olen nii õnnelik. Ainult sellisel juhul saan enda tugevust kasutada ja realiseerida.


Kõik sellised raskused nagu füüsiline kurnatus, pidev vaimne pinge..jne..that what keeps me alive. Jah, need on situatsioonid ja aspektid, mida enamus inimesi teadlikult väldivad. Ma ei ole selline..ma tunnen, kuidas elu minust mööda läheb kui nii tegutsen..ma lähen pigem vihmaga jooksma kui soojas toas voodil pikutan jne..ma naudin sellist elu.

This is my freedom!!