Sunday, October 30, 2011

Kes ma olen?

Mis määravad inimese, kas tema teod, mõtlemine, lubadused või viis kuidas ta räägib ja käitub?..või hoopis see kõik kokku?
Vanad sõbrad ja tuttavad kodulinnast, uued tuttavad uuest ühingust, kursusekaaslased, trennikaaslased, võõrad, keda iga päev kohtan, perekond, inimesed keda kohtan nv väljas käies...esmapilgul tundub jube palju inimesi. Ongi tegelikult palju..mida rohkem seda uhkem eks:)
Olin põhikooli ja gümnaasiumi ajal nagu emotsionaalsem...rõõmustasin ja muutusin kergesti ülemeelikuks, korvpalliväljakul  vihastasin kergesti..vihastasin ka inimestega suheldes kergesti...otsustasin sellega tegeleda...nüüd Täna arvan, et olen ennast suutnud muuta palju tasakaalukamaks, suudan enda emotsioone valitseda palju paremini..minus ei ole ka sellist viha sees, mida ennem tundsin olevat-on kadunud. Ka teine pool-naer..on muutunud. võib-olla olen oma naerukvoodi ka nii ületanud:D..aga tunnen, et see on muutunud, ei aja paljud asjad enam nii naerma nagu varem. Kuid ma tunnen, et see kõik on hea. Ma tunnen ennast rahulikult ja tasakaalukalt..ja positiivselt!
Päevad on mul üsna tihedad, kuid ma võtan igat tegemist kui võimalust, mitte kohustust. Nii mõnus on lihtsalt sisustada oma aega täisväärtuslikult.
Olen nüüd trenni saanud ka korralikult trenni saanud teha. Minna trenni ja treenida korralikult, lasta pea täiesti tühjaks igasugustest argipäeva kohustustest. treenida rahulikult..treenida ennast piiri peal..ei ole midagi paremat. Mõelda täiesti oma mõtteid. ja nii nagu ma ise täpselt tahan. Pärast trenni tunnen ma ennast õnneliku, rahulolevana.
Sellist kindlat inimtüüpi ei saa olla, keda otsida. Soovitaksin inimestel mitte lasta enda juurest ära isikuid, kellega nad ennast hästi tunnevad, kellega koos olles on enesetunne positiivne, kellega koos olles valdab teid tunne, et võiksite teha mida iganes!!..Hoidke selliseid inimesi!..neid ei ole palju.
Aga endast veel...Ma natukene muretsen ka. Kunagi võtsin endale sihiks, suhelda hästi paljude inimestega..hästi erinevate inimestega. Et saaksin kogemusi suhtlemises, mõista neid. Nüüdseks olengi selle täitnud. Üks õige tüdruk on minu elust puudu. Paljud poisid tunnevad ebakindlust suheldes tüdrukutega jms. Ma olen suhelnud ja suhtlen siiani päris paljudega. Kõik loomulikult toredad tüdrukud, aga mitte keegi ei tekita minus ebakindlust, et ma peaksin nagu pingutama või mul võiks närv sees olla kui selle tüdrukuga räägin.  Igatahes ma loodan, et sellised on veel olemas:D!
Mulle meeldib ärgata hommikul, avada aken, hingata mõnuga seda värsket õhku, kujutleda kuidas minusse tuleb positiivset ja valget energiat sügavast avakosmosest, vaadata ja nautida, et on tulemas uus päev uute võimalustega!!! Väike hommikune võimlemine, pesu ja päev võibki alata:)
Soovitaksin kõigil läbi mõelda, mida nad teha tahavad, mis teeb neid õnnelikuks. Kui on olemas siht, saab paika panna ka suuna ja siis ei saa Teid mitte midagi takistada selleni jõudmast!!