Wind and wings..

Me kõik oleme tundnud kui vahel tuul lihtsalt ei puhu meile sobivas suunas. Mõnikord on isegi (külm)tuul väga tugev ja puhub meile otse vastu. Jaa..oleks siis veel ainult tuul..ei..tormituule ja tugevate puhangutega viskub näkku erinevaid sademeid, liivapuru jms..ükskõik kui palju Sa ei pinguta..tundub nagu ei liigukski edasi..vaid isegi tagasi..

Või teine olukord..täielik tuulevaikus ja jube soe...me peame/tahame edasi liikuda, kuid no lihtsalt ei suuda..võiks ju natukenegi mingit õhku liikuda...

"ilma" all pean silmas sotsiaalseid, ühiskondlikke jne tuuli, mis takistavad ja eksitavad meid.

Aga mis arvad olukorrast, kus Sind ei huvita see "ilm" absoluutselt?  

Kui Sa saaksid liikuda täpselt sinna kui ise soovid, sõltumata ilmast. Ja teadki, kuhu Sa soovid lennata, avad tiivad ja lihtsalt lendadki...ilma igasuguste tingimusteta.

Alustuseks palun kujutle, et Sul on kõige mõnusamad/ilusaimad riided, mida Sa eales soovid. Sinu soeng(eriti naistel) on lõpuks täiuslik, Sinu enesetunne on super!!...Sa astud restorani, kõigil on hea meel Sind näha, Sa võtad istet ja tunned ennast rahuliku, stabiilse ja kindlana.

Unusta kõik muud taustsüsteemid. Nüüd võid tellida ükskõik mida ja millises koguses.Ainult ütle ja Sa saad!!!

Nüüd kus Sa oled tellimuse sisse andnud(ja tellida võid alati, igal ajal)tõuse püsti, aja endal õlad ja selg sirgu, naerata, lase enda pilgul uhkelt üle ümbruse veereda..Sinu siht on paigas, Sa tead nüüd, mida soovid.

Nüüd on kõik Sinu kätes...Enesekindlus + Sihikindlus..see ei tähenda, et Sa libastuda ja kukkuda ei saa..see tähendab, et Sa tõused Alati püsti..Sa oled enesekindel ja miski ei takista Sind!!

Sa ei ole üksi, Sinu seljataga on terve universum, Sa tõmbad sellest ligi seda, mida usud. Mõtle, et saad hakkama (mitte "ma ei ebaõnnestu")..ära kasuta eitust. Kasuta seda ka pisiasjade puhul ( "ma tean, et foor läheb roheliseks täpselt kui mina sinna lähen") Usu, et kõik, mis juhtub juhtub just Sinu õnne ja heaolu põhjusel. Usu, et ka inimesed, kes Sinu ellu tulevad on Sulle kaaslasteks ja toeks.

Nii..Sul on siht ja eesmärgid paigas, Sa oled enesekindel ja rõõmsameelne, Sind toetavad mõistvad ja kallid inimesed, universumist tuleb Sinu poole positiivsust...Sind ei takista ühiskondlikud ootused, pahatahtlikud/manipuleerivad inimesed...isegi rahe on kaotanud oma jõu...

Kujutle, et näitad öises pimeduses taskulambiga kaugusesse..näed ainult teatud maa enda ette. Nii nagu see valgus, rullub ka elu meie ees lahti. Loomulikult on mõnikord hirm selle pimeduse ja teadmatuse ees, kuid eneseusk ja kallite inimeste toel( tihti on Teile kallimad inimesed, kellele vb eriti tähelepanu ei pööragi..olete liiga busy teiste ootuste täitmisele, mitte enda..nii ununevad Teile tegelikult tähtsad inimesed ära) suudame me edasi liikuda endiselt siht silme ees ja sära silmades.

See on Sinu elu..tee just seda, mis Sind õnnelikuks teeb..mis Sind särama paneb. 

it is already a paradise:)

Käisin täna enesejuhtimise ja suhtlusalasel koolitusel. SUPER!!!! Koolitaja, seltskond (u 30 inimest), atmosfäär-Väga positiivne.
Jälgida kuidas inimesed räägivad sellisel tasandil- see on hoopis midagi muud kui küsitakse niisama, et "kuidas läheb", "päris hea ilm eks.." jne. Sellised suhtlused annavad inimesest hoopis parema pildi. Jälgides nende emotsioone erinevate teemade juures, kehakeelt, viisi kuidas nad vastavad ja milliseid sõnu nad valivad..See kõik annab tohutult palju informatsiooni. 
Kohates positiivseid, lahkeid, sõbralikke, südamlikke, ausaid, viisakaid, hoolivaid...Kohates enda eluteel selliseid inimesi tekib tunne, et olengi juba nn paradiisis. Jaaa, usun, et kohtame enda elus inimesi mingitel kindlatel eesmärkidel. Ja teadmine, et selliseid inimesi on siin maailmas..see teadmine, et Sa ei ole mitte kunagi üksi!!!

good or bad..

"Seadused olid/on nagu ämblikuvõrgud, millesse jäävad/jäid väiksemad kärbsed kinni ja suuremad lendasid läbi" Francis Bacon.

Kuskilt on meelde jäänud selline asi: füüsikaliselt suures plaanis ei esine segadust, toimub vaid asjade ümberpaiknemine.

 Kas oleks võimalik võtta ka inimsuhteid sellise meetodi järgi..? Kahjuks on meil enamustel see maailma tundmine ja erinevate tundmuste tundmine äärmiselt piiratud. Sellest ka närvilusus pisiasjade pärast..muretseme situatsioonide pärast, mis tegelikult iseginatukene suuremas plaanis ei muuda mitte midagi..kardame oma elu elada endale inimeste pärast, keda me isegi ei tunne, keda me kohtame korra elus..või mitte üldsegi.

"pigem olen vihatud selle eest, kes ma olen kui armastatud selle eest, kes ma ei ole.."- Tundmatu autor

Aga kes on tegelikult nn "pahad" inimesed?

Ütleme, et meil on üks hästi suur probleem, me ei oska seda lahendada, kuna sellel nii häid kui halbu külgi. On öeldud, et kõik asjad ei ole nö must-valged. Aga lasteaias õpetati värve segama:), kui segada must ja valge omavahel, tulebki selline hallikas toon. Kas oleks võimalik neid üksteisest veel eraldada?..Kas on see ka probleemi puhul võimalik. See teeks otsustamise palju lihtsamaks. Kahjuks ei vaevu keegi seda tegema, kuna on levinud arusaam, et elu on jube keeruline ja seega ei vaevugi me teisi mõistma..ei ole aega..tegelikult me ei tea isegi, kas elu tegelikult ka keeruline on..lihtsalt kõik ju räägivad, et on..

Sama lugu on minu arvates nn "pahade" vangi panemisega. Kui kuuleme, et keegi on mõrvar, siis võtamegi seda kuldse tõena, isegi kui see on mingist konkreetsest kontekstist totaalselt välja rebitud. Kas mees on tõesti "kurjategija" kui ta kaitses enda perekonda ja selle tulemusega hukkus inimene?..Kui keegi tungib minu koju...Kas on võimalik inimest süüdi mõista sellepärast kui ta liiga palju hoolib??

Teine võimalus..

Koduvägivald, füüsiline ja/või psüühiline kiusamine..ärakasutamised ja muud julmad elutingimused..ja kui seda kõike kogeb inimene enda elutee alguses. Selline väike laps ei suuda seda kõike korraga taluda- see elusolend murdub seespoolt.. Meie mõistus ja keha on looduse poolt loodud kohanema. Sellisel juhul kerkin inimesel esile tume pool, see tume pool on loodud selle inimese enda kaitseks. Tulevikus võib kergesti mingi sündmus(teistele täiesti tähtsusetu situatsioon) esile kutsuda selles haavatud inimeses kaitsereaktsiooni ja nn tume pool pääseb esile. Tagajärjeks on inimeste üldine hukkamõist ("ta on paha inimene, ta tuleb vangi omasuguste juurde lukustada jne") 

Kõike võetakse ja vaadeldakse ainult ühest punktist. Selle asemel, et püüda seda inimest mõista ja aidata. Ei..Ta pannakse kuskile lihtsalt luku taha, et ta nö vastutaks oma tegude eest( vastutaks selle eest, et ta vajab abi??vastutaks selle eest, et teda ei ole keegi kunagi kuulanud ega aidanud??). Me mõistame hukka ja paneme selle silma alt ära( aastateks rootsi kaardinate taha). See inimene tunneb ennast sellisel hetkel veel üksunumana, abituna..

Seal nn "omasuguste" juures eksib see inimene veel rohkem..loob endale suuremaid ja tugevaimaid kaitsekilpe.

.....ja tulevikus mingi aeg...võib täiesti süütus olukorras tunneb see isik ennast haavatavana..siis asub see tume pool teda kaitsma....ning tagajärjeks on see, et meie(ühiskond mõistab tema ilma mõtlemata hukka..(asi ju ühepoolne, ta on halb inimene ja kuri..ning väärib karistust)..ja me paneme ta kuskile luku taha..või hukkame..paneme teiste samasuguste juurde...et ta seal veel suurema kaitsekilbi endale looks. 

Kõigil on kaitsekilbid, me solvame inimesi, naerame kuigi tegelikult saime haiget vms. 

Kus olime kui nad abi vajasid ja ise enda eest seista ei suutnud...ja kes oleme meie, et nüüd hukka mõista?..

Jõumeetod ei tööta..minu arvates tuleks tegeleda põhjuse likvideerimisega, mitte tagajärgedega..

Nii lahates paistab asi hoopis teises valguses..

üks lugu, millega minu poole pöörduti:

            ".....sa kindlasti ei usu seda, kuid mul on imelik probleem. Keegi ei mõista ka seda. Mul on probleem enda vanematega. Kui mina ja minu õde ja vend olime väiksemad..siis meie vanemad tülitseisid väga tihti. Ma ei mäleta mille üle..kuid mäletan neid tundeid endas..viha, kurbus...miks nad ei saa läbi!? Ma palusin tihti jumalat, et nad üksteist armastama hakkaks..kuid seda ei juhtunud. Palusin kindlustunnet, mida kunagi ei tulnud..Nüüdseks (ta on 21-aastne) olen saanud sellest vihast, mis mind valdas iga vähegi ebaõiglase olukorra suhtes, mis mulle elu ette tõi. Kuid see kurbus..see on endiselt minu sees. Ükskõik, mida ma ei teeks..ükskõik kuidas käituksin..Mul on sõpru ja mul on inimesi minu ümber, kuid tunnen ennast üksikuna. Kuna minu õde ja vend on minust väiksemad üritasin/üritan siiani ka neid kaitsta. Mulle meeldib see, kuid vahel tunnen vajadust, kellegi tugevama järele..kuid seda mõistvat ja kindlat inimest ei ole siiani..."

Seda lugu kuulates tekkis mul endal kuidagi selline imelik tunne. Vanemad peaksid olema oma väikestele võsukestele toeks..

See lugu on nö pooleldi murdunud/katkisest inimesest. Kinnitan, et aitan teda nii palju kui ma vähegi suudan.

Little poem:D

Olen nüüd viimased nädalad ennast korralikult uute teadmistega arendanud..läheb aega ennem kui seda oma peas korrastan natukene.
Hetkel üks tsitaat Nicelilt.

Kui tahad seda, mida Sul pole veel kuna-

gi olnud, siis tee, mida Sa pole veel

 kunagi teinud.

Püstita endale uus moto: elu tuleb nauti-

da, ükskõik mis ka ei juhtuks, sest tõeli

-selt suured on need, kes teisi naerma aja-

vad ja hea tuju levitavad, kartmata see-

juures võimu ja lugupidamist kaotada.