Mees, kes seisab mäeharjal läheneva tormi hirmus..põigelda enam ei jõua, kuna torm on liialt suur ja läheneb kiiresti. Mees satub tormi kätte, tundub, et seda tormi ei ela mees üle ilma ennast kaotamata, ennast muutmata..Torm tuiskab lund, vihma ja jäidet...tuul on nii tugev, et mees peab mõnes kohas peaaegu põlve maha panema. Tormist ei paista mitte kuskile väljapääsu olevat. Mehele meenub, et " You never know how strong you are, until being strong is the only choice you have". Ning mees vaatab sügavalt endasse..nii sügavalt kui ta ei ole seda kunagi teinud. Ja leiab sealt tohutu jõu ning motivatsiooni. Leiab tee tohutu energia aladele ning avastab, et teda valdab ülevoolav õnn ja tasakaal. Mees teab, et ainult tänu sellele samusele hävitavale tormile jõudis ta endas selle tasemeni.
Nüüd on hakanud ka tormi käes seismine mehele jõukohaseks muutuma, üha tihedamini esineb päevi kui mees tõuseb püsti, ajab käed laiali ning hingab sügavalt sisse ja mõtleb : " Tule torm, tule ja lähme koos sellele päevale vastu".
Mees teab ka, et torm hakkab lõppema, ta peab veel natukene vastu pidama. Tuleb ennast motiveerida, sõnastada enda eesmärke, need püstitada ning siis neid vallutama asuda!
See mees teab, et pärast tormi lõppu ei ole ta enam seesama mees, kes ta oli tormi astudes. Ta isegi ei mäleta kuidas ta reaalselt selle tormi üle elas, kuid seistes sooja mere ääres käed taskus...teab ta, et see on kõik möödas..Seesammune mees vaatab tõsise pilguga kaugele mere suunas..sealt paistab kaugel sinine horisondijoon. Mees teab, et tema poole liigub tema elu kõige väärtuslikum inimene. Inimene, kelle pärast kõik oli seda väärt. Mehel on väikene muhe muie ning ta teab, et ta astub edasistele kogemustele ja situatsioonidele vastu enesekindla, motiveerituna, õnnelikuna ning kindla pilguga..Ja kindlasti mitte enam üksi;)
