Where am I at the moment..that feels like..Pean selles olukorras korraks põlvele laskuma, langetama mõtlikult pea..ning ennast koguma
Tahan täna oma mõtteid siia kirja panna, lokaliseerida ning aru saada, kus ma hetkel seisan. Tänane postitus ei ole rõõmsates värvides, seega soovitan kõigil lugeda selle minu teksti asemel siin otsida endale parem mingisugune anekdoot :)
Kõigepealt peaksin ehk sügavalt ohkama..täna olen ma seisus, et kõik see hakkab vaikselt käest libisema. Motiivid on õilsad, tegutsemine..ma olen igati olnud mina ise. Olen püüdnud olla keegi teine..mitmest nurgast ja mitmete erinevate inimestega..olen püüdnud ka olla mina ise erinevate nurkade alt ning samuti väga mitmete erinevate inimestega. Ka selline sisetunne..olen mõistusega püüdnud seda ohjata, et mitte teha kellelegi haiget..kedagi haavata..olen selle löögi pigem enda peale võtnud.
Siiski seisan ma täna selle tuleviku ees, kus seis selles sektoris paistab hetkel ikka päris tume. Tume, kuna kogu senine on kivi-kivi haaval kokku hakanud varisema..and there is nothing to do with all my motivation..all my power..ma olen kui reisja selles paadis, mis on leidnud jões kiire vooluga osa. Ja kuhu see paat mind viib..hetkel hirmuäratava kiirusega kuristiku poole..kuristik, mis võtab minult minu paadi ning kõik selle sees olevad väärtused.
Ma ei saa alla anda, ma ei ole sellist tüüpi. Seega hetkel reisijaks olemine..see ei meeldi mulle kohe üldse. Kuid ma ei oska seda kuidagi peatada. Ühest küljest mõtlen, et:"ah, las minna"..teisest küljest..kui kogu see kupatus tõesti kärestikus puruneb..siis jääb mulle..midagi..
Samas öeldakse, et to own something..you have to let go of the old things. Kuid ma..tahtsin öelda, et ma ei julge seda teha. Samas hüppas mulle just hetkel pähe, et mis mul karta?
Kas ma saaksin üldse midagi veel kaotada..kuidas kaotada kui minu ümber ongi reaalselt ainult linnuparv, kes liigutades koge korraga õhku tõuseb ja eemale lendab..
Jah, tunnistan, et see on üsna raske löök mulle. Raske on, kuid samas tunnistan endale, et paremini mina ei suutnud, ma andsin endast parima. Aga no kurja küll..
If you really want something, you have to be willing to take the hits. Take the hits and keep on moving!!
Mulle ei loe kas väljas sajab vihma, mis teeb kõik mu riided läbimärjaks, rahe, mis peksab minu keha kui püüan edasi liikuda..Mind ei peata liivane pinnas, mis liikumise raskeks teeb!!
Jah, mul ei ole seda toetajat, toetajat, kes ohu tekkides mind soojalt embab ning kõrva sosistab:" don´t be afraid".
I´ll move on. I have to move on. Mul jah tõesti ei ole seda, võin uhkusega öelda, et olen endast seni kõik andnud..kuid hetkel seisan ma siin ja ümberringi varjub tühjus ja ulub jäine tuul...
Mul ei ole seda luksust, ma ei maga öösel vahetustega..ma ei puhka kui teised puhkavad..ma pean ise hoidma enda lõkke põlemas. MINA olen see, kes ainuisikuliselt vastutab selle lõkke põlema jäämise eest. Jah, ma pean vahel söögist loobuma, et lõkkepuid juurde tuua..Jah, ma istun selle lõkke ääres üksi..ükskõik kui palju ma sinna materjali toon..Ma olen seal soojas..kuid siiski ei suuda ka kõige suurem ja heledam leek minu seljatagust valgustada..
Ainuke hetk kui tunnen ennast vabana on trenn..tunnen ennast tugevalt ja intensiivselt treenides. I feel like..I feel like there is..there is the light..like am..like I am in warmth..sellel hetkel ma tunnen ennast hästi.
Ma annan ennast trennides alati kõik, sellel hetkel ma unustan kõik muu...sellel hetkel unustan ma eetika, unustan sotsiaalsed nõudmised, mis meile igapäevaselt esitatakse, unustan need tühjad inimesed, kes meie ümber on..Ma tunnen seda võimu ja jõudu endast..sellega ma ründan igat harjutust..pigistan sellest välja viimase! I´ll train like there is no tomorrow
The best decision I have ever made!!!
I´ll always fight..that is what I do..this is what has always helped my through..helped me to keep on moving!
Ma saan edasi tegutseda kaotustest hoolimata..ja loota, et ühel päeval tunnen ma seda sooja valgust!!
No comments:
Post a Comment