Eile minu ajateenistus läbi.
Eile oli lõpuks see kauaoodatud hetk, Oli eriti soe päev, temperatuur oli ligi 30 kraadi...hetk kui sain sealt aiast välja jalutada..teadmisega, et ei pea enam sinna tagasi minema.
Värskelt meheks saanud(ajateenistus pidi ju meheks tegema) poisid kisasid ja karjusid sealt väravast välja astudes võimsalt, emotsioon oli ainult positiivne..pääsemine.
Minu enda emotsioon..ei olnud otseselt sellist lihtsalt suu kõrvuni kisamist. Tundsin sellist õrna tuuleiili, kergendavat tuuleiili, mis hakkas vaikselt minu peast sinna kogunenud jama ära pühkima. Kuidagi sees oli hea tunne..just see, kuidas kõik läksid sealt väravast välja koos..ja suundusid jätkama elu, mis neil 11 või 8 kuud tagasi pooleli oli jäänud.
Läksime tartusse ja nautisime oma seltskonnaga seda esimest vabaduse õhtut. Hea oli näha linnapeal, kuidas inimesed tegutsevad. Neil on siin oma koht..omad tegemised..enamus neid ei teagi kui õnnelikud nad tegelikult on, mis neil tegelikult olemas on.
Nüüd saan minagi täiel rinnal nautida seda elu, mida pakutakse. Viimased 11 kuud olid natukene piiratud:D
Ma tunnen ennast kergelt..(kuigi kaalun teglt 91 kg:)..pean ikka silmas mõistust. Selline muretu ja kerge ongi kõige parem seda seisundit kirjeldamaks. Ma lihtsalt olen hetkel, lähen magan ennast välja ning homme vaatan, mis tuleb:)
Edu Teile võitlejad, kellega koos teenisin!
No comments:
Post a Comment