Täna jõudsin kodumaalt välja..tulin siia 2,5 kuuks praktikale.
Reisimine iseenesest sujust suhteliselt hästi, suu on ju ometi peas:)
Räägitakse sellest "kultuuriśhokist"...mul oli vst mingi selline lahjem variant:D
See, et kõik inimesed on teisest rahvusest..enam ei ole mina oma kodumaal..nüüd mängin ma teiste koduväljakul. Kuid eks jalgpallist teame kui oluline on ka võõral väljakul hästi mängida- Vaid nii sirguvad tõelised meistrid!!
Oskus olla hea iga ilmaga, erinevates tingimustes jne..need on tõelised tippinisenerid!!! Ja selleks ma soovin loomulikult saada!!
poeskäik, ühistranspordi kasutamine, lokaliseerimine..kõik sellised pisiasjad tunduvad teistmoodi kui kodulinnas ikkagi...Kuid see kõik hoiab mind pidevalt arenemas, pidevalt liikumises ning täiustumas!!
Kuigi kohalikku ühikasse jõudmine lõi pahviks kuna isegi voodit ei olnud...mitte midagi ei olnud..mida ma teen...lähen koju tagasi?? Katkestan kogu ürituse??..sellised mõtted käisid peast läbi..kuid siis tuli mulle meelde lause "Teras karastub tules". Mina olen võitja..ma ei anna alla! Käisin ning sain endale mingi väikse madratsi ja tekikoti, sain ka neti lõpuks ning suhtlesin lähedastega- Asi oli hoopis teine.
Lähedased on need, kes on minuga ka siis, kui neil see reaalselt võimalik ei ole. Need on inimesed, kes võivad mulle helistada ükskõik millal..ning aitan neid alati ja niipalju kui vähegi oskan. Need on inimesed, kelle juurde jään ka kõige lootusetumas olukorras.
Mina võitlen Alati lõpuni!! Miski ei ole ennem läbi kui situatsioon ka realselt ikka läbi ja lõppenud on.
Võtta asju kergelt..ning mõnuga..naeratada..osata naerda:D..ning võtta kergelt ja lennukalt!!
Vaatan endasse ning seal olete Teie..minu lähedased:)..Te olete alati minuga!!!!
Ma tunnen seda soojust iga hetk, olenemata enda asukohast ning ümbritsevast keskkkonnast!!
Aitäh Teile!!!
No comments:
Post a Comment