Miks me õpime matemaatikat?

Matemaatika..enamasti tulevab inimestel sellega meelde äärmiselt aeglaselt venivad minutid koolist..viibides pingelises ja kohati täiesti arusaamatus tunnis. "Ma võiksin ju samal ajal õppida midagi, mida ma ka elus Reaalselt kasutama hakkan", või siis minu isiklik lemmik küsimus (silme ette tuleb kena ja isegi tavapäraselt kohatult pikkade siledate jalgadega ning loomulikult vähemalt 40 % suu vabast ruumist on mingisugust magusat nätsu täis laotatud:). Ja siis küsib ta selle peaaegu, et tõeliseks klassikaks kujunenud küsimuse: "Miks me seda õpime, meil ei lähe seda ju mitte kunagi vaja. Kas arvate, et ma hakkan nii poes arvutama vää".

Loomulikult on õpetajatel eetika ning nad on harjunud asju mitmeid kordi seletama (mõnele ju tulebki pisut rohkem, põhjalikumalt seletada-rääkida..). Kuid mida sellisele küsimusele vastata? Loomulikult paneksin ma ümmarguse ning juba suhteliselt lühikeseks kulunud kriidijupi käest, lööksin kriidiseid käsi paar korda rahulikult kokku ning teeksin planeerimatu pausi. Liiguksin küsimuse autori poole ning vaataksin teda pisut lähemalt ja veidi põhjalikumalt kui tavaliselt. Silmitseksin tema ilusaid ja rohkete kaunistustega silmipimestavalt maalilisi kingi..veetlevat ja erakordselt soojades toonides kleidikest. Tema käsi ja kaela, mis on nukulike ehetega kaetud. Ja siis jõuan tema näoni, soovisin seda vaadelda kui ühte tervikut, kuid mõistmaks selle olemust, lahkan seekord mõnevõrra sügavamalt. Kogu tähelepanu köidab kohe suu, mitte lummava huulepulga pärast..oh ei, just see näts, mis näts see selline üldse on ja miks on vaja selle närimiseks iga kord suu täiesti pärani paotada? Kuid selge, usun, et meil on koristajad tasemel ning maha pritsitud sülg saab hiljem edukalt eemaldatud.

Jõuan tütarlapse silmadeni, imeilusad säravad silmad. Oh, mis nüüd juhtus?? Silmad liiguvad kaootiliselt ning konstantselt mööda ruumi ringi..küllap kontrollib ta enda klassikaaslasi, kuidas tood reageerivad tema nätsutamisele..eiei, unusta see lärtsuv nätsutamine! Ta mõtleb kindlasti eelmise võrrandisüsteemi lahendusele, jah..ah, ole nüüd:)..Kuid siis jõuavad need silmad minu omadega kohakuti- lõpuks sain selle au osaliseks. Jah ma tahaksin tema puuderdad põskedest hellalt haarata ning vaadata talle sügavale silma sisse (eeldusel, et ma nätsu närimisest tekkinud vihmutisüsteemiga pihta ei saa) ning öelda talle:" Kullake, Sa oled nii ilusti pakitud, Sinu vanemad on teinud väga tublit tööd ja loonud "veekindla ümbrise". Siinkohal tulen mängu mina, mina, kes Sinu enda kaasabil üritab just sinnasamasse "veekindlasse ümbrisesse" natukene vedelikku valada. Ja lootes, et tasa ja targu tegutsedes see "ümbris " vastu peab ning kuskilt järele ei anna.

Ja kullake, miks me siis õpime matemaatikat, on ju seda lausa mentaalse vangistuse või piinamisega seostatud. Mu kallis laps, kui insener siseneb hoonesse, vaatab ta kandekonstruktsioone ning annab esmase hinnangu, arhitekt hindab mööbli paigutust ning erinevate esemete omavahelist sümbioosi, luuletaja ammutab inspiratsiooni hoones ringi jalutavatest insenerist ja arhitektist (kuna tood kaks ei ole kunagi sama meelt ja tõenäoliselt on omavahel äärmiselt sügavasse tehnilisse diskussiooni astunud)..ja Sina, Sina mu kulla laps..jooksed pärast matemaatika tundi kõikeunustavalt (ehk siis matemaatikatundi) poodi, jooksed poodi kulutama oma nädalast taskuraha. Tõenäoliselt sisened Sa poodi koos sõbrannadega, (fakt, et sarnased liiguvad tihti parvedes on tõsine oht võib kaos veelgi suuremaks paisutada) jooksed pikali endaga sisemist dialoogi pidava kirjaniku, karjud inseneri ning arhitekti peale (kes ilmselt endiselt esitavad üksteisele üleargumenteeritud ning dimensioneeritud lausemoodustisi)..karjud nende peale, lükkad nad siis eemale ja ostad ühe suure paki nätsu!!

Koju jõudes avastad, et oled Terve päeva juba sama kleiti kandnud ning kingad, mis veel eile olid moeedetabelite tipus on täna seal kolinal alla sadanud..langed stressi, kuna ostsid lisaks kõigele veel ainult ühe paki nätsu...Sa mõtled, mis maailm Sinuga nii karm on...Ja kulla laps, Sulle ei oska ma tõesti öelda, miks me lahendame siin asendusvõttega (ja hiljem ju veel tuleb liitmisvõte ka..) võrrandisüsteeme. Eiei, ma ei saa ju väita, et matemaatika aitab mõelda..mis mõelda, ega see poest nätsu taskusse ei too..Kuidas ma seletan sellise küsimuse esitajale (mitte küsimuse vaid küsimuse küsimise tonaalsuse eest).

Huh..Here we go..me õpime matemaatikat selleks....(ja päästev koolikell: tund on lõppenud)...Vahest pääsevad ka õpetajad:)

Earn it

I will earn my starting place - join me and together we will

Selline ilus lause on ühe minu sõbranna blogi seinal. Avastasin, et mulle väga meeldib selline lause, just see, et kõik tuleb endal ära teenida, nii enda olemuse kui ka siis üldise teguviisiga: ma olen täiesti sama meelt. Lause teine pool..selle täpsemat tähendust ma veel kahjuks nii hästi ja süvitsi ei mõista. Kuid ma püüdlen selle poole iga päev, iga vaba hetk. Et ühel päeval....

Jah, teiseks ei ole ma siia ikkagi päris ammu kirjutanud. Miks? Eks olen üritanud (jah, üritus on luhtunud katse) uusi isiklikke suundumusi paika panna ning tõsta enda pead natukene kõrgemale, kergitada ennast kergelt varvastele, et seda maailma jälle tsipa kõrgemalt ning laiemalt näha.

9-10. august olin eelpool mainitud sõbrannaga Hiiumaal. Kogu see oli väga meeldiülendav ning sain tohutult positiivseid emotsioone. Sõitsime ratastega (ja muideks Hiiumaal ei pea ratast lukustama kui poodi minna:), grillisime jne..Ma olen väga tänulik, et sellise imeilusa nv eest, Aitäh Sulle;)

Mul on sellistelt inimestelt nii palju õppida, just see "maailma armastus", usk lihtsatesse asjadesse (pean silmas ka usku kõikidesse inimestesse, loomadesse, putukatesse), nad näevad maailma lihtsalt nii toredates ja äärmiselt koliriitsetes värvides. Jah, mulle on ka öeldud, et ma olen väga positiivne inimene, kuid ma ise tunnen, et minus ei ole sellist..sellist" puhtust" ja puutumatust. Seega olen ma väga usin õpilane:)

Ma olen rohkem nagu matkajalanu, kes võetakse kapist välja kui läheb raske maastiku läbimiseks..mitte kui üks sileda tallaaluse ning kirevate paeltega regulaarne linnajalanõu..rääkimata läikivast kingast, millega teatrisse minna...ma lihtsalt ei oska "siledal pinnal" kõndida.

When you find that one person who connects you to the world, you become someone different, someone better. When that person is taken from you, what do you become then?

Reese (Person of intrest)

Kuidas tunda kui seesammune inimene, just Tema, keegi ei ole Teda sinu käest ära võtnud, sa ei ole Teda kaotanud..Teda lihtsalt ei olegi sinu teele saabunud. Ma tean suurepärast lahendust: Do what ever it takes to find that person, do not stop, do not feel tired, feel that burning feeling inside You, You are the person who controls your mind and destiny!!!

Real training

Why do I train

Hommikune värskendav äratus, organism on justkui pikas talveunes ning hakkab tasa tasa ennast sirgu ajama ning toimub silmmärgatav restart. Olen akna ees, heidan pilgu horisondil asuvat välismaailma- see on endiselt seal, kuhu ma ta 8 tunni eest jätsin:)

Hommikune kümblus, hommikusööki tarbimine ja kõik teised tähtsad ja asendamatud hommikused rituaalid - Hakkan vaikselt tundma seda õhinat..seda tohutut ootusärevust. Kell liigub ning tunnen, et keha on üles ärganud ning valmis.

Haaran vastavalt enesetundele ning valitsevale ajutisele välissituatsioonile, lisan pulsikella ning muu vajaliku. Need 2-3 tundi olen ma täiesti vaba..when you can still be worried about your work, school..about your social life..you aint trainging enough!

Ja siis see hakkab..tunnen kohati kerget kangust eelmiste päevade treeningutest, naeratan seda tundes ning alustan piiritu motivatsiooniga.

Alguses tunnen, kuidas keha naudib liigutamist, üks seeria teise järel. Jõuab kätte esineme raske punkt..liigun sellest vankumati sihikindlusega üle. Nii ka järgmised samasugused punktid.

Kuni on see käes, hetk, kus teised koju lähevad, alla annavad, pillid vihmakatega paiktakse. Hakkavad "mängumeeste" seeriad.
Seisund, kuhu pääsemiseks on just täpselt sedasama vaja. 

Hahaa, kas saab veel parem olla kui selline seisund`..? Sellel hetkel on vaim vaba ja keha suures naudingus, ma tunnen, et just see on see, mida ma peaksin hetkel tegema.

Leban, tunne on justkui ühel korralikul merekarul, kes on asja tohutu tormi koos hiiglaslike valgete lainetega üle elanud. Ma ei ürita selliseid asju vältida, ma ootan ja uurin, tuhlan ning kaevan sellised võimalused enda jaoks välja

Iga soojendusharjutus, iga seeria..iga trenn muudab meid tükikese paremaks, positiivsemaks ning kindlasti tugevamaks.

Jah, inimesed on samal ajal toas, vihma ja valu eest peidus..minu seisukoht on natukene teistsugune..valu on vaadata vihmaga aknast välja ning näha kedagi jooksmas, karm on istuda autos ning mugida kreemikooki kui silmapiiril on inimesed mere ääres jõutrenni harrastamas..I hate that feeling!

Sellel hetkel olen vaba kõigest ja kõigist segavatest aspektidest ning kujutlikest barjääridest. Sellel hetkel olen ma kui hiiglane, kes näeb üle kõige kõrgema müüri..lendab kui kõige kiirem lind - ma olen täiesti vaba!

That i why I tran

Looking so easy

" They make it look so easy, connecting with another human being. Itś like no one told them itś the hardest thing in the world" - Dexter Morgan.

"Näita välja nõrkust ja sind võetakse kui omasugust.." - Mina. Kuulata teiste muresid ( nagu need oleksidki tõeliselt elulised), noogutada ja anda endast parim, anda endast parim, et mõista asju, mida ma vist tõenäoliselt kunagi ei suuda teha.

Mul on raske mõista inimest, kes tunneb ennast ebakindlalt teiste tõttu..Teiste veelgi ebakindlatema ja võõraste inimeste tõttu..?..huvitav. Kuid ma õpin ju teisi vaadates, ning vastava käitumisega suudan ma "sisse sulanduda".

"That- being -humble- crap", see ei taga ellujäämist karmis keskkonnas( mida meil muidugi ei eksisteeri), inimesed on kuidagi pehmed. Inimesed nagu soovivad olla edukad ja jõuda mingisugusel redelil aina kõrgemale ja kõrgemale. Kuid esimeste väsimusmärkide peale hakatakse kurtma ning antakse alla. Vastavalt ühele motivatsioonivideole " I dare You to take a little pain".

It ś easy..You want it or not..you do it or not..Vahepealsel olekul (füüsikalises mõttes plasmaseisund) ei ole mingisugust mõtet...mingisugust mõtet üldse eksistentsi omada.

Elada oma elu mingisuguses hirmus, kartuses..kuid tuues vabanduseks, et siiski elatakse..

Elada oma elu uhkelt ka andes endast kõik, elades endale, andes teistele ning liikuda oma eesmärkide poole..elada ilma hirmuta!!

Real Motivation

To get strong..It is  hard:)
To be strong..I think it is at least 100 times harder.
Nii trennis kui  elus..see tunne..seesama tunne kui lihtsalt enam ei jõua. See ei ole see esimene "ah, ma ei jõua"..see ongi reaalselt see viimane piir, punkt, liiga kaua on "piiraja punases" olnud, kõik, mootor on kokku jooksnud. Ehk ilmselt jooksekski kui oleks selleks võimalus.

Kuid no kuidas sa istud oma purunenud mootoriga kui teised seda isegi ei märka, neil on ju endal palju rääkida :)

Ei..Jah loomulikult võib mootor kokku joosta..kus on tahe, seal on ka võimalus..me suudame alati enda mootori uuesti kokku saada, uuel mootoril on sellel uhiuued jupid..Sinu uued kogemused, mis muudavad selle kordades võimsamaks ning tugevamaks! 
Lagunevad ainult jupid, mis on vananenud..ära karda lahinguid, sest kaob vaid see, mis ei oma tähtsust!

Jah, selle "punase" piiri ületamine on raske, hetk ennem valguse silmapiiril silmamist tundub, et kõik on läbi..kuid ei,  There just is no such optin!!

Isegi kui sooviks kurta, et pükste taskus on liiva, mis kõndimise ajal teinekord üsna tugevasti hõõruma hakkab..isegi kui tundub, et olen liiga väike, et tuulega võidelda..lume paksus ületab selgelt minu kasvu..Tekib küsimus, kes siis see tugev on..vaatan vasakule..vaatan paremale..teen enda ümber 360 kraadise pöörde..ronin isegi redeli otsa ja näen kaugele horisondile..ei midagi..Ei ole mitte kedagi sellist, 

We gain strength, and courage, and confidence by each experience in which we really stop to look fear in the face... we must do that which we think we cannot.

Eleanor Roosevelt

See hetk, murdumispunkt...The end of your comfort zone. Tsoon, milles veedetud aega kõik mäletavad, see tekitab emotsiooni, kuid samas on see seisund, mida inimesed vältida püüavad. Isegi trennis ei jõuta sellesse tsooni..välja minnes käiakse tihti samades kohtades..isegi poes osteldakse kaupasid, mis on "proovitud ja turvalised"..Isegi sellist "Safe" comfort zone´st väljaminekuid peljatakse.

Kuhu on jäänud kohtingud, enne mida inimesed emotsioonidetulvast laviini alla jäävad. Elamine ja suhtlemine viimasel piiril..sellel piiril, kus elu hakkab.

Ennast ei tohi tagasi hoida..hoida ennast tagasi, et inimesed, kes ei pinguta ennast sinu ümbr halvasti ei tunneks. Sul ei ole põhjust ennast "madaldada", Hoia selg sirgu ja ole uhke iga enda unistuste eest võideldud lahingu eest, hoolimata tulemusest. Ole enda üle uhke!!

Olege tugevad, unistage suurelt ja püstitage konstantselt oma elus uusi eesmärke. Kindlasti on võimalik hästi ajastatud ja strateegilselt planeeritud lahinguga võita mitu võitu, lahingute tulemus ei ole primaarne, primaarne on Sinu liikumine, sära Sinu silmis..Ja seda on võimalik saavutada ainult tehes seda, mida hing ihaldab:D
"Ma käin trennis, et teistele tõestada..".."Õpin, et neile tõestada..."...You are better than that!!...Sa suudad rohkem. suudad vaadata sügavamale 

Jah, see on raske, Kuid see teebki Sinust tugeva, "If it would be easy, everybody would do it"

Vaata maailma läbi enda pilgu ning Sa ei eksi ka kõige keerulisemas teederägastikuks, kõige paksemas metsas....kõige tihedamalt asustatud supermarketis..:D

Sina oledki tugev, Sina oled teistele toeks kui nad seda vajama peaksid, Sinuga ei ole võimalk manipuleerida, Sina manipuleerid teistega:D....You and you..that is only on You!!!!